|
Õppekava aineLennundusõigus
| Õppeaine |
| Ainekood |
AT.A.035 |
| Õppeaine nimetus |
Lennundusõigus |
| Ainepunkte |
3,5 EAP |
| Hindamisviis |
Mitteeristav |
|
| Õppekava aine |
| Õppekava |
2011 ATS |
| Õppeaasta |
3 |
| Semester |
Sügissemester |
| Aine tüüp |
Kohustuslik |
|
| Õppeaine eesmärk |
|---|
| Lennundusõiguse tekke aluste mõistmiseks vajalike teadmiste omandamine. Lennuliiklusteenindusega seotud Eesti Vabariigi ja rahvusvaheliste õigusaktide tundmaõppimine ja kasutamisoskuse saavutamine. Eesti ja rahvusvaheliste lennundusstruktuuride tundmaõppimine. Lennujuhile antavate volituste ja nende rakendamismeetodite tundmaõppimine. |
|
| Õppeaine õpiväljundid |
|---|
Õppeaine läbinud üliõpilane:
1) mõistab lennundusõiguse tekke aluseid;
2) tunneb lennuliiklusteenindusega seotud Eesti Vabariigi ja rahvusvahelisi õigusakte ja normdokumente ning nende rakendamise meetodeid;
3) tunneb Eesti ja rahvusvahelisi lennundusstruktuure |
|
| Sisu lühikirjeldus |
|---|
TEEMA / MATERJALID TASE MAHT
1. Lennunduse õiguslik raamistik
1.1. Lennundusõigus kui haldusõiguse eriosa
1.1.1 Avaliku halduse teostamine lennunduses (seadusandlik ja täideviiv funktsioon)
1.1.2 Lennunduse õigusliku reguleerimise vahendid ja lennundusõiguse allikad
1.2. Eesti riigi ülesanded lennundusohutuse tagamisel
1.2.1 Seotus rahvusvahelise õigusega ja sellest tulenevad ülesanded
1.2.2 Seotus Euroopa Liidu õigusega ja sellest tulenevad ülesanded
1.2.3 Siseriiklikust õigusest tulenevad ülesanded
1.3. Lennunduse haldusorganisatsioon Eesti Vabariigis
1.3.1 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ülesanded ja pädevus lennundusohutuse tagamisel
1.3.2 Lennuameti ülesanded ja pädevus lennundusohutuse tagamisel
1.3.3 Aeronavigatsiooniteenuseid osutavate ettevõtete ülesanded ja pädevus lennuohutuse tagamisel
1.4. Lennunduse reguleerimine Eesti Vabariigis
1.4.1 Lennundusõiguse üldaktide (Euroopa Liidu
õigusaktid, riigisisesed seadused ja määrused) avaldamine, uuendamine ja rakendamine
1.4.2 Lennundusõiguse üksikaktide (otsused, korrad,
käskkirjad) avaldamine, uuendamine ja rakendamine
1.4.3 Koostöölepingud lennundusettevõtete vahel (korrad,
protseduurid)
1.5. Aeronavigatsiooniteabe kogumiku (AIP) osad ja nendes sisalduv teave
2. Rahvusvahelised lennundusorganisatsioonid
2.1. ICAO
2.2. Eesmärgid ja tegevus
2.3. Ajalugu, struktuur, erinevad organid: Assamblee, Nõukogu, Lennuliikluskomisjon, regionaalsed bürood
2.4. Õigusaktide loomise protsess ja dokumentide süsteem: rahvusvaheline tsiviillennunduse konventsioon, konventsiooni lisad, standardid ja soovituslikud praktikad (SARPS), lisadest lähtuvad dokumendid; aeronavigatsiooniteeninduse protseduurid (PANS)
2.5. ECAC, EU, EASA, Rahvusvaheline Telekommunikatsiooni Liit (ITU), Eurocontrol, SRC/SRU, CANSO: eesmärgid, tegevus ja mõju lennuliiklusele, lennuliiklusteenindust mõjutavad dokumendid; EATCHIP/EATMP
2.6. Lennundusühingud IFATCA, IFALPA, IATA, IAOPA, IACA: eesmärgid, tegevus ja seosed lennujuhtimisega
3. Lennujuhiluba/ lennujuhiõpilase luba
3.1. Loa väljastamise eeldused ja protsess
3.2. Loaga kaasnevad õigused ja piirangud
3.3. Loa kehtivus ja selle uuendamine
4. Õhusõidukite registreerimine ja lennukõlblikkus
4.1. Õhusõidukite register
4.2. Õhusõiduki lennukõlblikkusnõuded ja kontroll
4.3. Õhusõiduki dokumendid
5. Aeronavigatsiooniteenuse osutajate sertifitseerimine
6. Õhusõiduki kapten, tema õigused, kohustused ja vastutus
7. Lennuohutust mõjutavate juhtumite uurimine
7.1 Lennuohutust mõjutavate juhtumite uurimise õiguslik regulatsioon
7.2 Lennuohutust mõjutavate juhtumitest teatamise dokumentatsioon
7.3 Lennuohutust mõjutavate juhtumite uurimise praktika
8. Ohutuseeskirjad ja -juhtimine
8.1. Ohutuseeskirjad ja nende olemus (ESARR 1, SSP, LLT AS ohutuseeskirjad)
8.2. Ohutusjuhtimise nõuetelevastavus (ESARR 3)
8.3. Ohutusorganisatsiooni ülesehitus ja funktsioneerimise üldised põhimõtted
8.4. Ohutuseeskirjade mõju lennujuhi tööle
8.5. Ohutuse hindamise metoodika (ESARR 4)
9. Reeglid ja eeskirjad aeronavigatsiooniteeninduses (ANS)
9.1 Üldosa
9.1.1 ANS liigitus
9.1.2 Lennuliiklusteenuste (ATS) osutamise vajaduse
määratlemine
9.1.3 ATS liigitus
9.1.4 ATS eesmärgid
9.2 Õhuruum ja ATS marsruudid
9.2.1 Õhuruumi klassifikatsioon
9.2.2 Õhuruumi osade eristamine
9.2.3 ATS marsruutide liigitus ja eristamine
9.2.4 Aeronavigatsiooniliste kaartide lugemine
9.3 Lennureeglid
9.3.1 ICAO lennureeglid
9.3.2 EV lennureeglites sisalduvad erisused
9.3.3 Asjakohaste lennureeglite rakendamine lennujuhtimises
9.3.4 Visuaallennureeglite (VFR) ja instrumentaallennureeglite
(IFR) eristamine, lennud VMC-s ja IMC-s. Lennuplaani
funktsioon
9.3.5 Lennuplaani tüübid ja nendega kaasnevad teated
9.3.6 Piloodi kohustused esitatud lennuplaanist kinnipidamisel
9.4 Lennuväljad
9.4.1 Lennuvälja ülesehitus ja erinevad osad
9.4.2 Lennuraja suund ja numeratsioonisüsteem
9.4.3 Lennuväljade tüübid (kontrollitav, mittekontrollitav,
militaarotstarbeline, rahvusvaheline, regionaalne)
9.4.4 Lennuväljaringi osad ja nendega ühinemine
9.4.5 Kasutatav rada ja selle valikut mõjutavad tegurid
9.5 VFR ootamisprotseduurid
9.5.1 VFR ootetsooni otstarve
9.5.2 VFR ootetsooni rakendamise põhimõtted
9.6 IFR ootamisprotseduurid
9.6.1 IFR ootetsoonide tüübid
9.6.2 IFR ootetsooni otstarve
9.6.3 Ootetsooni kasutamine tulenevalt õhusõiduki kiirusest,
kõrgusest, navigatsiooniseadme täpsusest jne.)
9.6.4 ICAO standardne IFR ootetsoon (ootetsooni osad,
ühinemis- ja lahkumisprotseduurid, mõõtmed, puhverala,
pöörangud ja nendele kuluvad arvestuslikud ajad)
10. Lennunduses kasutatavad mõõtühikud
11. Konsultatsioon
12. Eksam |
|
| Asendusained |
| ATS.035
Lennundusõigus |
|
| Käimasolevad voorud |
|---|
| Pole ühtegi |
| |
