| Õppeaine |
| Ainekood |
IAS0230 |
| Õppeaine nimetus |
Sardsüsteemide alused |
| Ainepunkte |
6 EAP |
| Hindamisviis |
Eristav(tähed) |
|
| Õppekava aine |
| Õppekava |
2017 CNS |
| Õppeaasta |
3 |
| Semester |
Sügissemester |
| Aine tüüp |
Valikuline |
|
| Õppeaine läbiviija |
| Tallinna Tehnikaülikool, ainekava TTÜ ÕIS-is: https://ois2.ttu.ee |
|
| Õppeaine eesmärk |
Aine eesmärk on:
• tutvustada sardsüsteemide üldpõhimõtteid ja erinevusi traditsioonilistest arvutisüsteemidest;
• tutvustada sardsüsteemide arhitektuure ja platvorme ning võrrelda sardsüsteemide üldiseid ja rakendus-spetsiifilisi arhitektuure;
• tutvustada sardsüsteemide liidestamist perifeeriaseadmetega ja –süsteemidega ning enamkasutatavaid liidesprotokolle;
• tutvustada sardtarkvara iseärasusi ja sardsüsteemide arendusvahendeid ja keskkondi;
• omandada baasoskused ja -teadmised kaasaegse 32-bitilise mikrokontrolleri häälestamiseks ja programmeerimiseks sensorsüsteemides ja asjade interneti (IoT) rakendustes;
• tutvustada sardsüsteemide energia- ja võimsustarve ning töökindluse ja usaldusväärsuse aluseid;
• tutvustada reaalaja-sardsüsteemide iseärasusi ja arvutusprotsesside ning –ressursside planeerimist. |
|
| Õppeaine õpiväljundid |
Aine läbinud üliõpilane:
• omab ettekujutust sardsüsteemidest, arhitektuuridest ja platvormidest, teab erinevusi traditsioonilistest arvutisüsteemidest ning tunneb kaasaegsete kuni 32-bitiste mikrokontrollerite arhitektuure;
• oskab koostada süsteemi realiseerimiseks sobivaima mikrokontrollersüsteemi lähtudes nõuetest;
• oskab rakendada teadmisi sardsüsteemide liidestamiseks perifeeriaseadmetega ja sensorsüsteemidega;
• oskab arvestada sardtarkvara loomisega seotud võimaluste ning piirangutega;
• omab ettekujutust reaalaja sardsüsteemidest ning teadvustab reaalaja sardsüsteemide projekteerimisega seotud probleeme. |
|
| Sisu lühikirjeldus |
Aine tutvustab tudengitele sardsüsteemide aluseid ja nende loomise meetodeid:
• sardsüsteemide üldpõhimõtted, erinevused traditsioonilistest arvutisüsteemidest;
• sardsüsteemide arhitektuurid ja platvormid. Üldised ja rakendus-spetsiifilised arhitektuurid;
• sardtarkvara erinevused rakendustarkvarast;
• sardsüsteemide energia- ja võimsustarve, töökindlus ja usaldusväärsus;
• arusaamine ajast reaalaja sardsüsteemides, arvutusprotsesside ja –ressursside planeerimine;
• mikrokontrollersüsteemide (ARM Cortex M näitel) arendusvahendid. |
|
| Käimasolevad voorud |
| Pole ühtegi |