Eesti Lennuakadeemia
Logi sisse

Õppekava: õhusõiduki ehitus ja hooldus 2012


Haridustase Rakenduskõrgharidusõpe
Kvalifikatsioon Rakenduskõrgharidusõppe diplom
EHIS kood 118817
Registreerimise kuupäev 07.11.2013
Õppekava grupp Tehnika, tootmine ja tehnoloogia
Akrediteerimise kuupäev
Akrediteeringu lõpp
Õppekava lühend TECH
Õppekava keel Eesti keel
Nominaalne õppeaeg 4 aastat
Õpingute üldmaht 240 EAP
Kohustuslike ainete maht 217 EAP

Õppekava kõrghariduslik aste

514 rakenduskõrgharidusõpe

Õppetöö vorm

Päevane õpe

Õppetöö keel

Eesti keel ja inglise keel

Õpiväljundite saavutamiseks vajalikud teised keeled

Inglise keel

Õppe alustamise tingimused

• keskharidus või sellele vastav välisriigi kvalifikatsioon,
• reaalaine riigieksam (matemaatika või füüsika),
• võõrkeele riigieksam (inglise, saksa või prantsuse keel),
• õppekeele oskus, mis vastab Euroopa keeleõppe raamdokumendis määratletud keeleoskustasemele B2,
• muud tingimused sätestatakse vastuvõtueeskirjas.

Eesmärk

Koolitada kompetentseid tööturu ootustele vastavaid lennundustehnilisi spetsialiste.

Õppekava õpiväljundid

Õhusõiduki ehituse ja hoolduse õppekava läbinud üliõpilane:
• suhtub oma erialasesse tegevusse kõrgendatud vastutustundega, mis on suunatud lennuohutuse tagamisele;
• selgitab suuliselt ja kirjalikult eesti ja/või inglise keeles erialaga seonduvaid probleeme ning osaleb erialastes aruteludes;
• kasutab analüüsi- ja sünteesioskust oma valdkonnas;
• loob eeldused õpingute jätkamiseks magistriõppes;
• omab rakenduskõrgharidusele ning rahvusvahelistele lennundusstandarditele vastavaid pädevusi, mis võimaldavad töötada lennundusvaldkonnas nii Eestis kui ka välismaal;
• tunneb meeskonnatöö iseärasusi ja tähtsust ning oskab töötada meeskonnas, seostades erinevaid mõjusid keskkonna, ressursside, standardite ja inimese võimete vahel;
• teab rahvusvahelisi erialanõudeid;
• rakendab teoreetilisi teadmisi ning praktilisi oskusi õhusõiduki konstruktsiooni ja süsteemide hooldustööde korraldamiseks ja teostamiseks;
• tunneb õhusõiduki pardasüsteeme ning erinevate agregaatide ja süsteemide tööpõhimõtteid;
• kasutab erialaseid spetsiaaltööriistu ja rakendab omandatud teoreetilisi teadmisi praktikas õhusõidukite ning nende komponentide ja agregaatide hooldustöödel;
• kasutab õhusõiduki eesti- ja ingliskeelset hooldusdokumentatsiooni;
• väärtustab vastutust lennundusalaste insenertehniliste dokumentide koostamisel;
• omab Euroopa Lennuohutusameti (EASA) osa 66 kohaseid õhusõiduki tehniku/aviooniku baasteadmisi.

Praktika maht

Õhusõiduki ehituse ja hoolduse õppekaval praktika moodustab 25,8% määratud õppekava kogumahust.

Õppekava ülesehitus

Õhusõiduki ehituse ja hoolduse õpe koosneb järgnevatest moodulitest:
1. Sotsiaalteaduste moodul, millest
• kohustuslikud ained (4 EAP)
• valikained
2. Majanduse ja ettevõtluse moodul, millest
• valikained
3. Loodus- ja täppisteaduste moodul, millest
• kohustuslikud ained (29 EAP)
• valikained
4. Tehnikamoodul, millest
• kohustuslikud ained (51 EAP)
• valikained
5. Keeltemoodul, millest
• kohustuslikud ained (6 EAP)
• valikained I (6 EAP)
• valikained II (4 EAP)
6. Õiguse ja ohutuse moodul, millest
• kohustuslikud ained (7 EAP)
• valikained
7. Eriala baasõppemoodul, millest
• kohustuslikud ained (60 EAP)
8. Erialamoodul, millest
• kohustuslikud ained (48 EAP)
9. Lõputöö koostamise moodul, millest
• kohustuslikud ained (12 EAP)

Õppekoormuse jagunemine:
Esimene õppeaasta
• Sügissemester – 30 EAP:
kohustuslikud ained (24 EAP)
valikained (6 EAP)
• Kevadsemester – 30 EAP:
kohustuslikud ained (30 EAP)

Teine õppeaasta
• Sügissemester – 30 EAP:
kohustuslikud ained (20 EAP)
valikained (10 EAP)
• Kevadsemester – 30 EAP:
kohustuslikud ained (23 EAP)
valikained I (3 EAP)
valikained II (4 EAP)

Kolmas õppeaasta
• Sügissemester – 31 EAP:
kohustuslikud ained (31 EAP)
• Kevadsemester – 29 EAP:
kohustuslikud ained (29 EAP)

Neljas õppeaasta – 60 EAP:
kohustuslikud ained (60 EAP)

Õppeainete valikuvõimalused ja tingimused

Esimese õppeaasta sügissemestril peab üliõpilane valima valikaineid 6 EAP mahus järgnevate õppeainete hulgast:
FLKE.01.240 Inglise keel, tase B2 > C1 6 EAP
FLKE.01.241 Inglise keel, tase B2.1 > B2.2 6 EAP

Teise õppeaasta sügissemestril peab üliõpilane valima valikaineid 10 EAP mahus järgnevate õppeainete hulgast:
AM.C.025 Lennundusmaterjalid 3 EAP
NC.A.028 Katsetehnika raadioelektroonikas 2 EAP
MT.C.021 Transpordigeograafia 3 EAP
MJCV.00.014 Ettevõtluse alused 3 EAP
MT.C.022 Rahvusvaheline majandus 3 EAP
NC.A.030 Programmeerimise alused 3 EAP
AM.C.023 Õhusõiduki ehitus 3 EAP
SD.Y.028 Sissejuhatus robootikasse 1 EAP
MJRI.03.093 Majandusteaduse alused 3 EAP

Teise õppeaasta kevadsemestril peab üliõpilane valima valikaineid 3 EAP mahus järgnevate õppeainete hulgast:
SD.Y.032 Insenerieetika 2 EAP
SD.Y.037 Psühholoogia alused 3 EAP
MT.C.025 Avalik esinemine 1 EAP
SD.Y.035 Projektijuhtimine 2 EAP
NC.A.005 Radartehnoloogia 2 EAP
FT.B.050 Praktiline aerodünaamika 4 EAP
SD.Y.034 Mehitamata õhusõidukiga süsteemid (UAS)3 EAP
TE.0535 Tõenäosusteooria ja matemaatiline statistika 3 EAP
MJRI.09.027 Sissejuhatus majandusteooriasse 6 EAP

Teise õppeaasta kevadsemestril peab üliõpilane valima valikaineid 4 EAP mahus järgnevate õppeainete hulgast:
LC.Y.010 Vene keel algajatele I 4 EAP
LC.Y.011 Vene keel edasijõudnutele I 4 EAP
LC.Y.012 Prantsuse keel algajatele I 4 EAP

Õppe lõpetamise tingimused

Õppekava täitmiseks peab üliõpilane läbima õppekavas ettenähtud ainekursused ja praktika täies mahus ning kaitsma lõputöö positiivsele hindele.

Lõpetamisel väljastatavad dokumendid

Rakenduskõrgharidusõppe diplom,
Akadeemiline õiend,
Diploma Supplement,
EASA nõuetekohane lennundustehnilise spetsialisti baaskoolituse tunnistus.

Täiendav informatsioon

Õppekava kuulub tehnika, tootmise ja tehnoloogia õppekavagruppi, milles on antud õigus õpet läbi viia (Vabariigi Valitsuse 18.12.2008.a määrus nr 178 "Kõrgharidusstandard")

Kontaktisik:
Karl-Eerik Unt, lennundustehnilise personali koolitusorganisatsiooni koolitusjuht, unt@eava.ee, 744 8104




Vaata õppekavaaineid

eten