|
Õppekava aineProgrammeerimine
| Õppeaine |
| Ainekood |
MTAT.03.100 |
| Õppeaine nimetus |
Programmeerimine |
| Ainepunkte |
6 EAP |
| Hindamisviis |
Eristav(tähed) |
|
| Õppekava aine |
| Õppekava |
2009 A3 |
| Õppeaasta |
3 |
| Semester |
Sügissemester |
| Aine tüüp |
Kohustuslik |
| Spetsialiseerumine |
andmeside- ja infotöötlusseadmete käitamine |
|
| Õppejõud |
| Varmo Vene |
|
| Õppeaine läbiviija |
|---|
| Tartu Ülikool |
|
| Õppeaine eesmärk |
|---|
Üliõpilane omandab algteadmised programmide koostamisest, testimisest ja silumisest.
Üliõpilane saavutab esmase programmeerimisoskuse ja tutvub imperatiivse programmeerimiskeele põhimõistetega.
Programmeerimise algoskus ja sellekohased teadmised on hädavajalikud informaatika valdkonnas orienteerumiseks.
Tingimata saavutatavad miinimumteadmised ja oskused:
a) mõisted:
- kompileerimine, käivitamine/lahendamine;
- programmi (klassi) struktuur;
- muutuja/väli;
- arv-, sümbol-, loogiline ja klasstüüp;
- avaldis;
- teksti väljastamine, omistamisdirektiiv, tingimusdirektiiv, tsüklidirektiiv;
- meetod, selle rakendamine, formaalsed parameetrid, lokaalmuutuja, naasmisdirektiiv;
- järjenditöötlus;
b) oskused:
- lihtsamate arvutuslike, kontrollimise ja järjenditöötlemise (klassi)meetodite koostamine;
- koostatud meetodite jaoks testimisotstarbeliste peameetodite koostamine, silumine |
|
| Õppeaine õpiväljundid |
|---|
Kursuse läbinud üliõpilane
- oskab kasutada ja programmeerida arvutit väiksemate ülesannete lahendamiseks;
- on motiveeritud kasutama arvutit ja koostama vajalikke programme oma edasise stuudiumi vältel;
- oskab tekstina püstitatud lihtsama ülesande realiseerida arvutiprogrammina, suutes
- välja eraldada algandmed ja nõutava tulemuse;
- spetsifitseerida alamülesanded;
- koostada ülesande ja alamülesannete lahendusalgoritmid, määrates neis tulemuse saavutamiseks vajalikud sammud ning nende täitmise järjekorra;
- valida ülesande andmete esitamiseks otstarbekohased andmestruktuurid;
- kavandada andmevahetuse kasutajaga ja/või tekstifailidega, ning graafilise väljastamise;
- sellisele analüüsile järgnevalt koostada ja siluda ning testida vastava lahendus¬programmi.
- omab põhilisi programmitehnilisi oskusi ja teadmisi, tunneb imperatiivse programmee¬rimise põhimõisteid, nagu muutuja, tüüp, avaldis, omistamine, tingimuslause, tsükkel, järjend;
- oskab üksikasjalikult selgitada programmi töö käiku;
- oskab vormistada programmi teksti loetavalt ja piisavalt kommenteeritult. |
|
| Sisu lühikirjeldus |
|---|
| Programmi ja algoritmi mõiste. Algoritmi esitusviisid, plokkskeemid. Hargnev algoritm. Tsükkel. Alamalgoritm. Tekstina püstitatud ülesande algoritmi koostamine. Positsioonilised arvusüsteemid. Bitt, bait. Tüübid. Programmi struktuur. Nimed. Muutujad. Tehted. Avaldised. Teksti väljastamine. Loogilised avaldised, võrdlemised. Meetodid, kirjeldamine, väärtuse tagastamine, rakendamine. Tingimusdirektiiv. Tsüklidirektiiv. Üld-, eelkontrolliga ja järelkontrolliga tsüklid. Järjendid (arvumassiivid). Järjendi läbivaatamine. Järjendit tagastavad meetodid. Kahekordne tsükkel. Sõnetöötlus. Programmi sisend ja väljund. Andmevahetus failidega. Ekraanigraafika. Ülevaade erinevatest programmeerimiskeeltest. Tarkvara arendamise etapid. |
|
| Käimasolevad voorud |
|---|
| Pole ühtegi |
| |
