|
Õppekava aineObjektorienteeritud programmeerimine
| Õppeaine |
| Ainekood |
MTAT.03.130 |
| Õppeaine nimetus |
Objektorienteeritud programmeerimine |
| Ainepunkte |
6 EAP |
| Hindamisviis |
Eristav(tähed) |
|
| Õppekava aine |
| Õppekava |
2009 A3 |
| Õppeaasta |
3 |
| Semester |
Kevadsemester |
| Aine tüüp |
Kohustuslik |
| Spetsialiseerumine |
andmeside- ja infotöötlusseadmete käitamine |
|
| Õppejõud |
| Varmo Vene |
|
| Õppeaine läbiviija |
|---|
| Tartu Ülikool |
|
| Õppeaine eesmärk |
|---|
Üliõpilane täiendab esmast programmeerimisoskust.
Omandab objektorienteeritud programmeerimise
paradigma põhitõed, saab esmase kokkupuute võrgu- ja
paralleelprogrammeerimisega ning krüptograafiavahenditega.
Saab kokkupuute rühmatööga kui
enamlevinud töövormiga. |
|
| Õppeaine õpiväljundid |
|---|
Õppeaine läbinud üliõpilane:
1. oskab jaotada ülesannet mõistlikult alamülesanneteks;
2. töötab rühmas;
3. kasutab Java rakendusteeki programmide koostamisel
(leida ja kasutada infot kindla klassi ja meetodi
kohta, eeskätt sorteerimiseks ning magasinidega
ja järjekordadega opereerimiseks);
4. loob ja kasutab klasse, alam- ja ülemklasse, kasutab
piiritlejaid, loob ja kasutab abstraktset klassi ning
liidest;
5. kirjutab sortimisalgoritmi;
6. oskab hinnata empiiriliselt algoritmi ajalist keerukust;
7. realiseerib puud ja graafi, kasutab lihtsamaid algoritme
nende läbimiseks;
8. oskab käsitleda erindit;
9. loob graafikakomponente (nt. raame ja tahvleid);
10. kasutab erinevaid paigutushaldureid; lisab tahvlitele
kasutajataseme komponente;
11. oskab luua kuularit ning siduda kuularit sündmuse
tekitajaga ja sündmusele reageerijaga;
12. kirjeldab lõimeklassi, loob mitmelõimelist programmi
ja kasutada sünkroniseerimist;
13. oskab luua vooge, voost lugeda ja sinna kirjutada ja
realiseerida Java vahenditega põhilisemaid failioperatsioone;
14. koostab lihtsamaid klient-server programme. |
|
| Sisu lühikirjeldus |
|---|
Algoritmi ajaline keerukus, asümptootilised hinnangud,
levinumad keerukusklassid, sorteerimismeetodid.
Objektorienteeritud programmeerimise eesmärgid, objekti
olek, käitumine, identiteet, pärilus, kapseldus, klasside
hierarhia, abstraktsioon, polümorfism. Abstraktsed
andmetüübid, magasin, järjekord, eelistusjärjekord,
muutuvate eelistustega järjekord. Graafid, nende
kujutamine, läbimine, külgnevusstruktuur, külgnevusmaatriks,
kauguste maatriks, kujutamine, Floyd-Warshalli
algoritm, tsükliteta orienteeritud graafi tippude
topoloogiline sorteerimine. Puud, selle esitus- ja
läbimisviisid. Lõimed, nendega seotud tegevused, olekud,
mitmelõimelised programmid, lõimede prioriteet,
ajajaotuse reeglid, sünkroniseerimine, tootja - tarbija
ülesanne, animatsioonid. Sündmused, nende järjekord ja
töötlus, sündmuskuularid, adapterklassid. Vood ja nende
klassifitseerimine, voo allikas ja tarbija, andmevoog, failija
sisemäluvood, torud, puhverdamine, operatsioonid
failidega. Swingi graafikavahendid, Swingi komponendid,
paigutushaldurid, graafikasündmused, graafikakuularid,
AWT komponendid, rakendi põhimeetodid.
Võrguprogrammeerimise elemendid, klient, server, seanss,
protokoll, port ja selle number, interneti aadressid, TCP/IP,
UDP, andmevahetus sokliga, operatsioonid datagrammiga.
Krüptograafia vahendid Javas, (de)krüpteerimine,
tänapäeva eeldused, salajane ja avalik võti. |
|
| Kohustuslikud eeldusained |
| MTAT.03.100
Programmeerimine |
|
| Soovituslikud eeldusained |
| MTAT.03.100
Programmeerimine |
|
| Käimasolevad voorud |
|---|
| Pole ühtegi |
| |
