Eesti Lennuakadeemia
Logi sisse

Õppekava: õhusõiduki juhtimine 2009


Haridustase Rakenduskõrgharidusõpe
Kvalifikatsioon Rakenduskõrgharidusõppe diplom
EHIS kood 2283
Registreerimise kuupäev 23.08.2002
Õppekava grupp Transporditeenused
Akrediteerimise kuupäev 16.03.2004
Akrediteeringu lõpp 25.02.2011
Õppekava lühend PIL
Õppekava keel Eesti keel
Nominaalne õppeaeg 4 aastat
Õpingute üldmaht 240 EAP
Kohustuslike ainete maht 236 EAP
Spetsialiseerumiste maht 42 EAP
Kohustuslike vabaainete maht 3 EAP

Õppekava kõrghariduslik aste

514 rakenduskõrgharidusõpe

Õppetöö vorm

Päevane õpe

Õppetöö keel

Eesti keel

Õpiväljundite saavutamiseks vajalikud teised keeled

Inglise keel

Vastuvõtt

gümnaasiumi lõputunnistus, lõputunnistus kutsekeskhariduse omandamise kohta või nendele vastav kvalifikatsioon

Eesmärk

Koolitada rakenduskõrghariduse tasemel õhusõiduki
juhtimise eriala spetsialiste, kes omavad rahvusvahelistele
ja Eesti Vabariigis kehtivatele lennundusnõuetele vastavaid
teadmisi ning oskusi, et neid rakendada lennundusalastes
töösituatsioonides ning tagada lennuohutus

Õppekava õpiväljundid

Õhusõiduki juhtimise õppekava läbinud üliõpilane:
• suhtub oma erialasesse tegevusse kõrgendatud vastutustundega, mis on suunatud lennuohutuse tagamisele;
• selgitab suuliselt ja kirjalikult eesti ja/või inglise keeles erialaga seonduvaid probleeme ning osaleb erialastes aruteludes;
• kasutab analüüsi- ja sünteesioskust oma valdkonnas;
• loob eeldused õpingute jätkamiseks;
• omab rakenduskõrgharidusele ning rahvusvahelistele lennundusstandarditele vastavaid pädevusi, mis võimaldavad töötada lennundusvaldkonnas nii Eestis kui ka välismaal;
• tunneb meeskonnatöö iseärasusi ja tähtsust ning oskab töötada meeskonnas, seostades erinevaid mõjusid keskkonna, ressursside, standardite ja inimese võimete vahel.
Õppekava läbimisel lennuki eriala üliõpilane:
• valdab teoreetilisi teadmisi liinipiloodile (ATP(A)) vajalikul tasemel;
• omab praktilisi algseid lennukogemusi liinipiloodile vajalikul tasemel (JAR-FCL I, ATP(A)).
Õppekava läbimisel kopteri eriala üliõpilane:
• valdab teoreetilisi teadmisi liinipiloodile (ATP(H)) vajalikul tasemel;
• omab praktilisi lennukogemusi ametpiloodile vajalikul tasemel (JAR-FCL II, CPL(H)).

Praktika maht

Lennuki ametipiloodi erialal moodustab praktika 16,25% (39 EAP) määratud õppekava kogumahust.

Kopteri ametipiloodi erialal moodustab praktika 15,4% (37 EAP) määratud õppekava kogumahust.

Õppekava ülesehitus

Väljaõpe põhineb Ühtsete lennundusnõuete alusel (JAR-FCL I/II) välja töötatud programmidel. Piloodikoolitus jaguneb teoreetiliseks ja praktiliseks väljaõppeks. Sõltuvalt eriala valikust üliõpilased läbivad lennukijuhtimise erialamooduli või kopterijuhtimise erialamooduli.

Õppekava koosneb järgnevatest moodulitest:
1. Alusõppemoodul (90 EAP), millest
• Kohustuslikud ained (87 EAP)
• Vabaained (3 EAP)
2. Lennunduse üldõppemoodul (27 EAP)
3. Kutseala baasõppemoodul (76 EAP)
4. Lennukijuhtimise /kopterijuhtimise erialamoodul (42 EAP)
5. Lõpueksam (5 EAP)

Spetsialiseerumisvõimalused

B4 - Lennuki ametipiloot (Aeroplane Commercial Pilot),
B5 - Kopteri ametipiloot (Helicopter Commercial Pilot).

Lõpetamisel saadud diplomi või kraadi nimetus

rakenduskõrgharidusõppe diplom

Õppe lõpetamise tingimused

Õppekava täitmiseks peab üliõpilane läbima õppekavas ettenähtud ainekursused ja lennupraktika täies mahus ning sooritama lõpueksami (ATPL eksamid Lennuametis) positiivsele hindele.

Lõpetamisel väljastatavad dokumendid

• Rakenduskõrgharidusõppe diplom,
• Akadeemiline õiend,
• Diploma Supplement,
• CPL lennuluba,
• Lennuki ametpiloodi erialal – MCC koolituse tunnistus.




Vaata õppekavaaineid

eten