Õppekava: lennundustehnika 2019

2018 2019

514 rakenduskõrgharidusõpe

Päevane õpe

Eesti keel

Inglise keel

• keskharidus või sellele vastav välisriigi kvalifikatsioon,
• reaalaine riigieksam (kitsas või lai matemaatika või enne 2014. a sooritatud matemaatika või füüsika eksam),
• võõrkeele riigieksam vähemalt B1 tasemel (või enne 2014.a sooritatud riigieksam vähemalt 50 punktile) või riigieksamiga võrdsustatud rahvusvaheline võõrkeeleeksam,
• õppekeele oskus, mis vastab Euroopa keeleõppe raamdokumendis määratletud keeleoskustasemele B2,
• muud tingimused sätestatakse vastuvõtueeskirjas.

Koolitada kompetentseid tööturu ootustele vastavaid lennundustehnika valdkonna spetsialiste.

Side- ja navigatsioonisüsteemide eriala läbinu:
• tunnetab lennundusvaldkonnale omase kõrge töökultuuri vajadust ja omab vastutustunnet, mis on suunatud lennundusohutuse tagamisele;
• selgitab suuliselt ja kirjalikult eesti ja/või inglise keeles erialaga seonduvaid küsimusi ning osaleb erialaste probleemide lahendamisel;
• kasutab analüüsi- ja sünteesioskust oma valdkonnas;
• omab rakenduskõrgharidusele ning rahvusvahelistele lennundusstandarditele vastavat kompetentsust, mis võimaldavad töötada side-, navigatsiooni- ja seiresüsteemide spetsialistina lennunduses nii Eestis kui ka välismaal;
• omab süsteemset ülevaadet aeronavigatsiooniteeninduse süsteemist ja mõistab selle seoseid erinevate lennundustegevuse valdkondadega;
• tunneb ohutuks lennuliikluseks vajaliku info automaatse töötlemise, salvestamise ja edastuse meetodeid ja vahendeid;
• tunneb meeskonnatöö iseärasusi ja tähtsust ning oskab töötada meeskonnas, seostades erinevaid mõjusid keskkonna, ressursside, standardite ja inimese võimete vahel;
• omab eeldusi õpingute jätkamiseks magistriõppes.

Õhusõiduki ehituse ja hoolduse eriala läbinu:
• teab rahvusvahelisi erialanõudeid;
• rakendab teoreetilisi teadmisi ning praktilisi oskusi õhusõiduki konstruktsiooni ja süsteemide projekteerimisel, ehitamisel, hooldustööde korraldamisel ja teostamisel;
• tunneb õhusõiduki pardasüsteeme ning erinevate agregaatide ja süsteemide tööpõhimõtteid;
• kasutab erialaseid spetsiaaltööriistu praktikas;
• selgitab suuliselt ja kirjalikult eesti ja/või inglise keeles erialaga seonduvaid probleeme;
• tunneb ja oskab kasutada õhusõidukite eesti- ja ingliskeelset hooldusdokumentatsiooni;
• suhtub oma erialasesse tegevusse kõrgendatud vastutustundega, mis on suunatud lennundusohutuse tagamisele, sh lennundusalaste insenertehniliste dokumentide koostamisel;
• omab Euroopa Liidu nõuetekohaseid lennundustehnilise spetsialisti baasteadmisi;
• tunneb meeskonnatöö iseärasusi ja tähtsust ning oskab töötada meeskonnas, seostades erinevaid mõjusid keskkonna, ressursside, standardite ja inimese võimete vahel;
• omab eeldusi õpingute jätkamiseks magistriõppes.

Side- ja navigatsioonisüsteemide erialal moodustab praktika 15% määratud õppekava kogumahust.
Õhusõiduki ehituse ja hoolduse erialal moodustab praktika 21,25% määratud õppekava kogumahust.

Side- ja navigatsioonisüsteemide eriala õpe koosneb järgnevatest moodulitest ja vabaaainetest:
1. Üldainete moodul (16 EAP)
2. Loodus- ja täppisteaduste moodul (22 EAP)
3. Tehnikamoodul (26 EAP)
4. Keeltemoodul (19 EAP)
5. Side- ja navigatsioonisüsteemide eriala suunamoodul (15 EAP)
6. Side- ja navigatsioonisüsteemide eriala õppemoodul (108 EAP)
7. Valikmoodul (10 EAP)
- kaugjuhitavate õhusõidukite tehnoloogia moodul (10 EAP) või
- avioonika valikmoodul (10 EAP) või
- majanduse ja ettevõtluse valikmoodul (10 EAP)
8. Lõputöö koostamise moodul (13 EAP)
9. Vabaained (11 EAP)

Õhusõiduki ehituse ja hoolduse eriala õpe koosneb järgnevatest moodulitest ja vabaainetest:
1. Üldainete moodul (16 EAP)
2. Loodus- ja täppisteaduste moodul (22 EAP)
3. Tehnikamoodul (26 EAP)
4. Keeltemoodul (20 EAP)
5. Õhusõiduki ehituse ja hoolduse eriala suunamoodul (14 EAP)
6. Õhusõiduki ehituse ja hoolduse eriala õppemoodul (96 EAP)
7. Valikmoodul (22 EAP)
8. Lõputöö koostamise moodul (13 EAP)
9. Vabaained (11 EAP)

Õppekaval on kaks peaeriala:
• side- ja navigatsioonisüsteemid (CNS)
• õhusõiduki ehitus ja hooldus (TECH)
Lennundustehnika õppekava üliõpilaste spetsialiseerumine erialale toimub esimese kursuse lõpus vabatahtlikkuse alusel.
Õhusõiduki ehituse ja hoolduse erialale spetsialiseerunutel on võimalik läbida lennundustehnilise töötaja baaskoolituse kursus vastavalt EL määruse 1321/2014 Osa-66 ja Osa-147 kehtestatud nõuetele.

Iga mooduli juures on toodud välja valikainete loetelu ja maht.
Side- ja navigatsioonisüsteemide erialal tuleb valida vähemalt üks valikmoodul alljärgnevatest:
- kaugjuhitavate õhusõidukite tehnoloogia moodul (10 EAP);
- avioonika valikmoodul (10 EAP);
- majanduse ja ettevõtluse valikmoodul (10 EAP).

Õppekava täitmiseks peab üliõpilane läbima õppekavas ettenähtud ainekursused ja praktika täies mahus ning kaitsma lõputöö positiivsele hindele.

• Rakenduskõrgharidusõppe diplom
• Akadeemiline õiend
• Diploma Supplement

Lennundustehnika osakonna juhataja
eava@eava.ee, +372 744 8100

Magistriõpe