| Moodul |
Kirjeldus |
| Sotsiaalteaduste moodul |
Sotsiaalteaduste mooduli eesmärgid on:
• arendada üliõpilaste mõtlemist ja selle tulemuste väljendamist;
• anda psühholoogia ja pedagoogika alaseid teadmisi, mis võimaldavad lahendada probleemseid situatsioone kollektiivis ning anda edasi oma erialaseid teadmisi;
• selgitada eetilisi probleeme ning kujundada üliõpilastel lennundusele iseloomulikku kõrget töökultuuri ning eetilisi hoiakuid. |
| Alusõppemoodul |
Alusõppemooduli eesmärk on anda baasteadmised, mis loovad eeldused järgnevate moodulite läbimiseks.
Alusõppemooduli läbinud üliõpilane:
• omab terviklikku maailmapilti ja baasteadmisi füüsikas, matemaatikas, mehaanikas, elektrotehnikas, elektroonikas, materjaliõpetuses ja insenergraafikas ning lahendab lihtsamaid inseneriülesandeid;
• kirjeldab majanduse toimimise mehhanisme ja hindab nende praktilise rakendamise võimalusi;
• tunneb kaasaegseid infotehnoloogilisi vahendeid, sealhulgas erinevate arvutiprogrammide põhioperatsioone ja interneti põhiteenuseid;
• formuleerib uurimisprobleeme, analüüsib ja valib meetodeid nende lahendamiseks;
• omab akadeemilist väljendusoskust nii eesti kui inglise keeles;
• kasutab ingliskeelset õppekirjandust.
Registreerimine õppeainele "Inglise keel" (FLKE.01.131 ja FLKE.01.240) toimub lähtuvalt inglise keele riigieksamitulemusest. Moodustatakse kaks rühma tasemele B2 (FLKE.01.131) ja üks rühm tasemele C1 (FLKE.01.240, riigieksamitulemus üle 83). |
| Lennunduse üldõppemoodul |
Lennunduse üldõppemooduli eesmärk on anda lennundusala teoreetilised baasteadmised ja kujundada arusaam lennunduse kui ühe transpordiliigi eripärast.
Lennunduse üldõppemooduli läbinud üliõpilane:
• eristab ja seostab oma erialaga lennundusvaldkonna teadmisi sotsiaalteadustes;
• oskab ja on valmis kasutama omandatud tehnilise valdkonna teadmisi erialaõppes;
• selgitab ja analüüsib eesti ja inglise keeles lennundusega seonduvaid probleeme;
• on saanud ülevaate lennundusvaldkonna põhitegevuste terviklikust toimimisest;
• mõistab lennuohutuse rolli;
• mõistab inseneri professionaalse vastutuse ning oma tegevuse positiivseid ja negatiivseid aspekte. |
| Majanduse ja ettevõtluse moodul |
Majanduse ja ettevõtluse mooduli eesmärk on võimaldada majandushariduse alustel põhinevat arusaamade kujundamist, tagamaks saadud teadmiste ja oskuste kasutamist edasistes õpingutes või praktilisel tegutsemisel lennunduse erinevates valdkondades |
| Loodus- ja täppisteaduste moodul |
Loodus- ja täppisteaduste mooduli eesmärk on arendada matemaatilist mõtlemist ja füüsikalist maailmapilti, luua eeldused, mis võimaldavad alustada süvendatud teadmiste ning oskuste omandamist edasises õppetegevuses.
Loodus- ja täppisteaduste mooduli läbinud üliõpilane:
• omab matemaatilist mõtlemisoskust;
• tunneb mõningate praktiliste ülesannete matemaatilisi ja statistilisi mudeleid;
• kirjeldab aerodünaamilisi nähtusi füüsikaseaduste abil |
| Õiguse ja ohutuse moodul |
Turvustada üliõpilastele lennundusohutuse, riskide juhtimise ja ohuhindamise aluseid, lennundusõigusaktide ja ohutusalaste käitamisnõuete (käsiraamatud, protseduurid) omavahelisi seoseid ning nende tähtsust lennuohutuse süsteemsel arendamisel. |
| Tehnikamoodul |
|
| Keeltemoodul |
Keeltemooduli eesmärk on:
1) Arendada inglise keele suuliste, kirjutamis- ja kuulamisoskuste taset laiendades ja kinnistades üldist ja lennundusalast sõnavara.
2) Arendada eesti keele õigekeelsus- ja ortograafia-alaseid teadmisi ja oskusi. |
| Kutseala baasõppemoodul |
Õhusõiduki juhtimise kutseala baasõppemooduli eesmärk on anda üliõpilasele üldised professionaalsed teadmised ja oskused, mis on vajalikud õhusõiduki juhile tema erialaõppe läbiviimiseks.
Kutseala baasõppemooduli läbinud üliõpilane:
• tunneb ja mõistab oma kutseala profileerivate õppeainete sisu;
• oskab ja on valmis kasutama kutsealaõppes omandatud teadmisi erialaõppes;
• väljendab ja selgitab kutseala õpeainete sisu nii eesti kui ka inglise keeles;
• teab ja järgib lennuohutuse põhiprintsiipe ning rakendab neid oma praktilises töös;
• mõistab piloodikutse professionaalset vastutust ning omab ettekujutust selle kutseala positiivsetest ja võimalikest negatiivsetest aspektidest;
• teeb loogilisi analüüse ja adekvaatseid otsuseid oma kutseala probleemide ja küsimuste lahendamisel. |
| Lennukijuhtimise erialamoodul |
Lennukijuhtimise erialamooduli eesmärk on anda üliõpilasele professionaalsed teadmised ja oskused, mis on vajalikud lennukipiloodile vastavalt JAR-FCL 1-le.
Lennukijuhtimise eriala teoreetilise programmi läbinud üliõpilane:
• omab professionaalseid teadmisi liinipiloodi täiskursuse mahus (ATP teooria + IFR teooria + MCC);
• on suuteline tegutsema lennuki meeskonna kapteni või 2. piloodina.
Lennukijuhtimise eriala lennupraktika programmi (kinnitanud Lennuamet) läbinud üliõpilane valdab praktilisi lennukogemusi ühe- ja mitmemootorilise lennuki juhtimises:
• päeval ja öösel (D&N);
• visuaal- ja instrumentaalilmastiku tingimustes (VFR&IFR);
• meeskonna koostöös (MCC).
Lennukijuhtimise erialamooduli lõpetanud lennuõpilasele omistatakse Eesti Lennuameti poolt lennuluba, mis annab neile:
• kõik erapiloodi õigused (PPL);
• õiguse lennata kaptenina või teise piloodina kõikidel lennukitel mitteärilises lennunduses;
• õiguse lennata kaptenina ühe piloodiga lennukitel ärilennunduses (CPL);
• õiguse lennata teise piloodina mitme piloodiga lennukitel liinilennunduses (ATP). |
| Kopterijuhtimise erialamoodul |
Kopterijuhtimise erialamooduli eesmärk on anda üliõpilasele professionaalsed teadmised ja oskused, mis on vajalikud kopteripiloodile vastavalt JAR-FCL 2-le.
Kopterijuhtimise eriala teoreetilise programmi läbinud üliõpilane:
• omab professionaalseid teadmisi liinipiloodi kursuse mahus (ATP teooria + IFR);
• on suuteline tegutsema kopteri meeskonna kapteni või 2. piloodina.
Koptrijuhtimise eriala lennupraktika programmi (kinnitanud Lennuamet) läbinud üliõpilane valdab lennukogemusi ühemootorilise kopteri juhtimises:
• päeval ja öösel (D&N);
• visuaalilmastiku tingimustes (VFR).
Kopterijuhtimise erialamooduli lõpetanud üliõpilasele omistatakse Eesti Lennuameti poolt lennuluba, mis annab neile:
• kõik vastavad erapiloodi õigused;
• õiguse lennata kaptenina või teise piloodina kopteritel mitteärilises lennunduses;
• õiguse lennata teise piloodina mitmepiloodiga kopteritel ärilises lennunduses. |
| Uurimistöö koostamise moodul |
|
| Lõpueksam |
Lennuki ametipiloodi spetsialiseerumisel:
Lõpueksami eesmärk on kontrollida õppekava moodulite üld- ja õpieesmärkide saavutamist, kinnistada õpingute ajal omandatud erialaseid teadmisi, kontrollides nende vastavust JAR-FCL 1 nõuetele.
Lõpueksami positiivsele hindele sooritanud üliõpilane:
• valdab teoreetilisi teadmisi liinipiloodi (ATP(A)) nõuetele vastaval tasemel,
• rakendab oma erialaseid teadmisi iseseisvas töös,
• omab erialaseid teadmisi, mis on eelduseks õppima asumiseks magistriõppesse.
Kopteri ametipiloodi spetsialiseerumisel:
Lõpueksami eesmärk on kontrollida õppekava moodulite üld- ja õpieesmärkide saavutamist, kinnistada õpingute ajal omandatud erialaseid teadmisi, kontrollides nende vastavust JAR-FCL 2 nõuetele.
Lõpueksami positiivsele hindele sooritanud üliõpilane:
• valdab teoreetilisi teadmisi liinipiloodi (ATP(H)) nõuetele vastaval tasemel;
• rakendab oma erialaseid teadmisi iseseisvas töös;
• omab erialaseid teadmisi, mis on eelduseks õppima asumiseks magistriõppesse. |
| Lõputöö koostamise moodul |
|
| Üldainete moodul |
Üldmooduli eesmärgid on:
• anda ülevaade Eesti lennundusest, selle arengust Euroopa Liidu transpordisüsteemis, lennundushariduse andmisest Eestis;
• majandushariduse alustel põhinevate arusaamade kujundamine, tagamaks saadud teadmiste ja oskuste kasutamist edasistes õpingutes või praktilisel tegutsemisel lennunduse erinevates valdkondades;
• tutvustada üliõpilastele lennundusohutuse, riskide juhtimise ja ohuhindamise aluseid, lennundusõigusaktide ja ohutusalaste käitamisnõuete (käsiraamatud, protseduurid) omavahelisi seoseid ning nende tähtsust lennuohutuse süsteemsel arendamisel.
Üldmooduli läbinud üliõpilane:
• teab olulisemaid sündmusi Eesti lennunduse ja lennunduskoolituse ajaloost;
• teab lennundusvaldkonna üldisi arengutrende;
• tunneb majanduse toimimise ja ühiskonna majandusteadusliku uurimise põhialuseid;
• omab ettevõtlushoiakut, ettevõtlusoskusi ja teadmisi ettevõtluse olemusest ning ettevõtlusprotsessist, sh tunneb oma erialase ettevõtlusvaldkonna eripära;
• mõistab teenusefilosoofiat ja tarbijakäitumise määratlust;
• on omandanud vajalikud alusteadmised lennundusspetsialistide erialavaldkondade (õhusõiduki juhtimine, lennuliikluse juhtimine, õhusõiduki hooldus jt) mõistmiseks;
• tunneb lennundusohutuse juhtimise ja arendamise aluseid ning mõistab tehniliste käitamisnõuete ning lennuohutust käsitlevate õigusaktide nõuete seostatud rakendamise tähtsust süsteemses lennuohutuses. |
